Tag Archives: hobused

29 Jul

Testimised dünamomeetrilise hobuserauaga

Mõne aasta eest arendasid Prantsuse teadlased välja dünamomeetrilise hobuseraua – survetundliku raua, et teada saada, kuidas pinnas mõjutab hobuse tervist. Raud annab infot maksimaalsetest jõududest ja koormustest toefaasis.

Crevier-Denoix ja tema meeskond tõestasid, et kõvemad rajad on seotud suurema vigastuse esinemisega kui pehmed. 12 traavli trenne jälgiti nelja kuu vältel. Pooled hobused treenisid kõval liivasel rajal, teised aga pehmel. Kõval rajal jooksnud hobustest esines 50% hobustest kesmine või raske pindmise varbapainutaja tendinopaatia mõlemas esijalas. Tagumised sõrgatsid olid samuti enam mõjutatud.

Meeskond võrdles ka takistussõidu hobuseid liiva-kiud pinnasel, pealmise kihi paksustega 7, 13 ja 20 cm. Leiti, et löögi amortiseermine ja vertikaalne raskuse kandmine jalale olid oluliselt suuremad 7cm pinnase korral. Crevier-Denoix sõnul pole hea kulusid kokku hoida, kuna tulemuseks on rohkem vigastusi kui 13cm paksuse pinnase korral.

Juhtiv ja järgev jalg saavad pinnaselt erinevalt mõjutatud. Juhtiv jalg maandub hüppel alles teisena, järgnev jalg saab seega esmase ning suurema koormuse. Kuid see ei tähenda, et järgneva jala vigastuse arv oleks suurem. Juhtiva jala raskuse absorbeerimise faas on väga pikk, sõrgatsi asend on madal ja palmaarsed kõõlused neelavad põhilise koormuse. Raskuse kandmise faasis on kõõlused kauem pinge all ning seega tendinopaatia või sõrgatsi patoloogiaga hobune tunneb rohkem valu, kui probleemne jalg on juhtiv.

Allikas: thehorse com
Pilt: Dr. Nathalie Crevier-Denoix

27 Jul

Treeningu mõjust sporthobuse füsioloogilisele ainevahetusele

Egiptuses uuriti 21 araabia täisverelist hobust, kes jooksid traavi 200m/min 1600m rajal. Vereproovid võeti enne treeningut, 5, 15 ja 60min pärast treeningut.

Hobuste südamelöögisagedus tõusis oluliselt pärast 5min treeningut 42.85 ± 0.31 kuni 180.70 ± 0.89 lööki/min, hingamissagedus 5 min peale treeningut 14.85 ± 0.19 kuni 91.00 ± 0.82 tsüklit/m, kehatemperatuur 37.73 ± 0.003 c kuni 40.14 ± 0.001, kapillaaride täitumine tõusis samuti oluliselt 5 min möödudes 3.75 ± 0.00 /sek. Vastavad näidud taastusid tund pärast treeningut.

Erütrotsüütide arv, PCV, hemoglobiin (15.45± 0.19 kuni 20.60± 0.17) ja täielik leukotsüütide arv olid oluliselt tõusnud 5min peale treeningut. Lümfotsüütide arv langes. Eelnimetatud näidud taastusid 60. treeningu järgseks minutiks.

Uurea ja kreatiniini näidud tõusid kahe kordseks 5 min pärast treeningut, kreatiin kinaas 181.25±0.44 kuni 239.26± 0.59, glükoos 107.11± 1.04 kuni 162.50± 0.81 ning laktaat 1.047± 0.11 kuni 24.74±0.71.

Allaam et al (2014) “Physiological and hemato-chemical evaluation of thoroughbred race horse after exercise”

25 Jul

Treeningute järgne taastumine hobustel

Väsitav treening vähendab glükogeeni varusid ja tingib valgu omaduste halvenemise hobuse skeletilihases. Treeningute järgselt glükoosi, valku ja/või aminohappeid sisaldavad toidlisandite tarvitamine võib kiirendada lihase taastumist.
Jacobs jt esitasid 2015 aastal oma uuringu tulemused, millest saab järeldada, et aminohapped ja elektolüüdid soodustavad lihaste taastumist läbi paranenud valgusünteesi, insuliini signaalide saatmise ja laktaadi kiirema (80vs 140min) vähenemisega veres.
Uuring: 7 soojaverelist mära pidid liikuma 5min sammus, 10min traavis ning väsimuseni kanteris. Ravigrupi hobustele anti 5g/kg toidulisandit kahes portsionis 15 ja 30min pärast treeningut. Kontrollgrupp ja ravigrupp said mõlemad 1.5g/kg reklaam kontsentraati.

Allikas: “Post-exercise dietary supplementation leads to improved muscle recovery in fatigued horses”

16 Jul

Hobuse keele asend

Hobuse keele asend mõjutab esijala sammu pikkust.

Hobused tõmbavad keelt tahapoole, kui nad on stressis või üritavad suus olevast valust eemale hoida (hambaprobleemid, teravad suulised, ülepainutus, liiga tihke kapsel, külgratsmed jm), samuti võib hobune keelt tahapoole tõmmata ka vale sadula korral.
Kui õla-keeleluu lihas (m.omohyoideus) kontraheerub, mõjutab see ka hobuse õlga, blokeerides õla vaba ettepoole liikumist ning vähendades sellega sammu pikkust.

Allikas: FB: Equestrian Balance

15 Jul

Ultraheli pehmete kudede vigastuste ravis

Ultraheli pole vaid hobuste kõõluste ja sidemete vigastuste diagnoosimiseks. Ultraheli kasutatakse ka pehmete kudede vigastuste ravis. Ultraheli poolt toodetud soojus parandab kollageenkiu elastust kõõlustes ja sidemetes, alandab valu ja põletikku, vähendab lihasspasme ja suurendab verevoolu.

Montgomery jt (2013) uurisid, milliste parameetritega ultraheli on sobilik hobuste pindmise ja süva varbapainutaja kõõluse raviks.

– Pindmise varbapainutaja kõõluse 3.5°C temperatuuri tõus saavutati 10min seansiga (sagedus 3,3MHz, intesiivsus 1.0 W/cm2), süva varbapainutaja puhul saavutati samade parameetritega 2.5°C temperatuuri tõus. Kui intensiivsust suurendati 1.5 W/cm2 olid pindmise ja süva varbapainutajate temperatuuri tõusud vastavalt 5.2°C ja 3.0°C.

Allikas: thehorse com

01 Jul

Hobuste kaelavalust vol. 2

On palju faktoreid, mida me ei saa mõjutada. Kuid on üks oluline lüli hobuse kaela heaolu ja ratsutamisstiili vahel. Hobuse kaela asend liikumisel on fundamentaalne. Kui hobune liigub pea kõrgel ja selg nõgus, muudab see hobuse selja veel nõgusamaks ning soodustab artriidi teket. Kui aga sõita pidevalt standard koolisõidu „kontaktiga“, mis peaks olema väga hea lihastele, kõõlustele ja sidemetele, avaldab see negatiivset mõju lülisambakanalile ja lülidevahelisele ruumile, seega suureneb risk närvijuure kompressiooniks.

Mida siis teha? Kõike natuke: mitte sõita koguaeg kontaktis, eriti kui hobune ei tee tööd. Lubage hobustel kaela pikendada ja alla venitada. On leitud, et 80% inimeste selja- ja kaelavaludest on tingitud lihas- ja fastsiaprobleemidest. Kui inimesed korrigeerisid iga 10 minuti järel enda rühti ja liikumist, saavutati kiirem taastumine vigastusest, parem sooritusvõime ning ühtlasi vähendati ka edasise vigastuse riski. Seega iga 10 minuti tagant tuleb hobuse pea ja kaela asendit muuta. Lõbusõidul lase ratse vabamaks!

28 Jun

Hobuste kaelavalust vol. 1

Kaelavalu esineb peamiselt keskealistel võistlushobustel, eriti aladel, kus on vaja koondada või kiirelt pöörata (koolisõit, kolmevõistlus, takistussõit, tünnisõit).

Kaelavalu ilmneb tavaliselt käitumise muutumisena või soorituvõime langusena. Hobune võib keelduda kaela painutamast, hoida kaela neutraal- või sirutatud asendis või keeldub näiteks ühtpidi liikumast.

Tõsiseim hobuse kaela piirkonna probleem on närvi kompressioon, mis võib olla kaasasündinud, traumajägrne või degeneratiivsete põhjustega. Peamine sümptom on ataksia (neuroloogiline häire, mis väljendub tahtele alluvate lihaste koostöö puudumisena) või koodinatsoonihäired liikumisel. Hobused liiguvad nagu oleks purjus ega saa aru, kuidas maaping nende jalge all paikneb.

Degeneratiivne liigeshaigus või osteoartiit on peamine vananevate ratsahobuste kaelavalude põhjustaja. Sümptomiteks on sooritusvõime langus, muutused käitumises ning esijala longe. Artiit mõjutab teiseselt ka kaelalülde ümber paiknevaid lihaseid, aksiaalseid lihaseid. Fasettliigese põletiku ja valu tõttu on stabilisaatorlihaste töö takistatud. Hobune kompenseerib nende lihaste töö hoopis pikkade kaelalihastega, stabiliseerimaks kaela liikumisel. Sellega kaasneb kogu kaela jäikus. Stabilisaatorlihased ei taastu tavaliselt isenesest. Lülide ebastabiilsus aga põhjustab veel suuremaid atriitilisi muutuseid.

Lülide murrud võivad samuti põhjustada ataksiat ja teisi neuroloogilisi häireid nagu inkontinentsi ja saba nõrkust. Kuid viimased on siiski väga harva esinevad seisundid. Tavaliselt tekib traumajärgsete seisundite valu vaid pehmetest kudedest, mida saab ravida puhkuse, valuvaigistite ja füsioteraapiaga. Lihaste traumaga kaasub tavaliselt lühiajaline jäikus, valulikkus ja piiratud kaela küljesuunaline liikumine ja painutus. Lisaks võib ilmneda esijala longe, lühenenud sammupikkus, ebatavaline peahoid, sooritusvõime langus või käitumise muutused. Enamik lihasvalulikkustest taandub aja ja põletikuvastase raviga.

Allikas: Thehorse.com

31 May

Hobuste jalakaitsmed vol. 2

Võrreldi erinevate peamiselt kasutatavate kaitsmete (neopren brushing, nahast kaitsmed, fliispinded ja air flow sports kaitsmed) mõju hobuse jalgade kõõluste temperatuuri tõusule. Andmed võeti 18min treeningu järgselt ning 30min pärast treeningu lõppu.
Kõrgeim temperaatuur 36,58 kraadi mõõdeti pindeeritud jalalt, järgnes nahast jalakaitse. Neopreenist kaitsmete puhul ei tõusnud temperatuur nii kõrgele, kuid püsis kauem, vajades mahajahtumiseks pikemat aega.
Air flow kaitsme all tõusis temperatuur vaid 0,68 kraadi võrra kõrgemale kui kaitsmeta jala temperatuur ning jahtus kõige kiiremini.
Igasugune jalakaitse tõstab kõõluse temperatuuri, isegi 30min pärast treeningu lõppemist märgati kõõluse temperatuuri tõusmist.

Seega, peale treeningu lõppemist, võta kiiresti oma hobuse jalakaitsmed ära, et kõõlused saaksid maha jahtuda!

allikas: AT Magazine

30 May

Hobuste jalakaitsmed

On väga vähe hobuseid, kellele ei pandaks jalakaitsmeid treeningutel, transportimisel või isegi koplisse jalutama lastes.
Hobuste jalakaitsmeid on toodetud selle mõttega, et vähendada toefaasis jalgadele osaks saavaid põrutusi ja pehmetele kudedele langevast pidevast põrutusest tekkivat ülekoormust. Kas see väide siis vastab tõele, kui kõõluse vigastusi esineb endiselt palju?

+Arvatakse, et kui hobusele panna jalakaitsmed, toetab see jäset ennast, kuid otsesed tõestused selle kohta puuduvad. Arvatakse ka, et välispidine kaitse vähendab hobuse jalgade erinevatele struktuuridele mõjuvaid ebavõrdseid surveid.
+Treeningul kaitsmete kasutamine vähendab kokkupõrkest tulenevaid traumasid (rebendid, haavad teiste jalgade riivlemisest).
+Jalakaitsmed võivad anda ka väljaspoolset sisendit, parandamaks hobuse asenditunnetust.
Samas:
-Valesti paigaldatud kaitsmed suurendavad kõõluste või sidemete vigastuste riski.
-Valesti pandud kaitsmed tekitavad surve suurenemisest naha ja nahaaluse koe kahjusutuse, mis võib infitseeruda.
-Kui jalakaitse on must ja higine, tekib soodne pind bakterite kasvuks ning põletiku tekkeks.
-Õhu liikumine ja temperatuuri tõus: tekib pindmise varbapainutaja kõõluse temperatuuri tõus, kuna tööga tekkiv kuumus ei saa kuskile hajuda. On leitud, et kui kõõluse rakke soojendada 48 kraadi juures 10 minutit, sureb neist 80%. Kollageeni lagunemine kõõluses algatab põletiku tekkimise ning kõõlus tursub.

allikas: AT Magazine, spring 2016

29 May

Hobuse hingamissüsteem ja treening

Hobused on kohustatud nina kaudu hingama, kuid kahjuks on nende sõõrmed ja neel hingamissüsteemi kitsaimad osad. Puhkeolekus jääb hobuste hingamissagedus 12-20 korrani minutis, treeningul võib sagedus tõusta 180ni. 450kg hobuse hingamismaht (ühekordselt sisse- ja väljahingatava õhu maht) jääb vahemikku 4-7 liitrit, treeningul kuni 10 liitrit. Igas minutis läbib hobuse kopse 100 liitrit õhku, treeningul isegi 150 liitrit.

Sammus ja traavis saavad hobused reguleerida oma hingamissagedust vastavalt hapnikuvajadusele. Kui aga hobune liigub kanteris, galopis, siis hingab ta igal sammul. Väljahingamine toimub esijalgade maandumisel ja sissehingamine esijalgade äratõukel. Kui hobune lõpetab treeningu, langeb ka tema hingamissagedus. Tavaliselt hingab hobune paaril korral sügavalt kuni südamelöögisagedus langeb 60-100x’, jätkab ta sügavamat hingamist kuni hapnikuvõlg on tasandatud.
Kui aga hobune hingab kiirelt ja pindmiselt pärast treeningut (või lõõtsutab), võib ta olla üle kuumenenud.

Thehorse.com