Category Archives: Blogi

 

15 Dec

Kestvusratsude lonked

Inglismaal ja Walesis läbi viidud uuringus (online-küsimustik) selgus, et ligi pooled kestvusratsutamise hobuste lonked jäävad ravita.

– Enamik omanikke ootas arsti kutsumisega: 44% nädala, 7% kaks nädalat ning peaaegu 28% ootasid enam kui kaks nädalat, et veterinaar hobust hindama tuleks.

– 22% kasutati lonke hindamisel diagnostilist analgeesiat (närvi ja liiges blokaade).

– Peamisteks diagnoosideks olid kõõluste ja sidemete vigastused (21%) ning jala valu (20%). 13% juhtudest oli tegu liigesvaluga. Vähem levinud olid sakroiliakaal piirkonna valu ning stressmurrud.

– Lisaks diagnoositi ka rindkere-nimme piirkonna valusid, mittespetsiifilist köha, nahahaiguseid ning koolikuid.

Nagy et al (2017) Veterinary problems of endurance horses in England and Wales.
Pilt: thehorse com

kestvusratsutamine

06 Dec

Hobuste söömisharjumused

Jennifer Moore uuris kõhnade ja ülekaaluliste hobuste heinasöömise harjumusi.
Uuringus jälgiti 24h jooksul hobuste söömist, joomist, soolakivi lakkumist, puhkust ning aktiivsust (liikumist, sotsialiseerumist).
Kõhnad hobused kulutasid rohkem aega söömisele, kuigi toidu kogus kujunes samaks. Ülekaalulised hobused aga puhkasid rohkem ning olid kõhnadest hobustest aktiivsemad.

Link artiklile: https://thehorse.com/137047/do-obese-horses-spend-more-time-eating-than-lean-ones/

20 Nov

Asümmeetria hobustel

Rhodini ja kolleegide läbiviidud uuringus selgus, et 72,5% treeningus olevatest hobustest, keda omanikud pidasid lonkevabaks, esines sirgjoonelisel traavil oluline pea ja vaagna vertikaalse liikumise asümmeetria.
Kahjuks pole teada, kui suur asümmeetria on valu tunnuseks. Uuringus osales 222 soojaverelist hobust, andmeid koguti vahemikus 2009-2014.

Rhodin et al (2017) Head and pelvic movement asymmetries at trot in riding horses in training and perceived as free from lameness by the owner.
Pilt: google ee

Hobuse hindamine

11 Nov

Külm ilm ja osteoartriit

Osteoartriidi (OA) korral tekib kõhre, luu ja pehmete kudede degenereerumine. Muutused tekitavad valu, deformatsioone, liikuvuse vähenemist ning funktsiooni probleeme.

OA sümptomid: vähenenud üldine aktiivsus ja liikumine, liigesjäikus või vähenenud liikuvusulatus, liigese temperatuuri tõus, turse valu ja longe.

OA korral on võimalik ravida sümptomeid. Külmal ajal tuleks hobust kindlasti liikumises hoida, et liigesed püsiksid liikuvana, lihased elastsena. Kindlasti on vajalik korralik soojendus ning maha jahtumine ning liikumine peab olema mõõduka koormusega.

Dr Cheramie soovitused:
– Sügavas, raskes, märjas lumes tuleks olla ettevaatlik, kuna on kõõlusvigastuste oht.
– Kui hobune higistab palju, oleks soovitav maha jahtumise parendamiseks hobuseid klippida ning sel puhul ka korralikult tekitada.
– Kui pole võimalik ratsutada, siis võimaldada hobusele palju liikumist koplis.
– Boksis rohke allapanu kaitsmaks küünarliigeseid ja kannaliigeseid pikali heitmisel.

Allikas: thehorse com
Pilt: erakogu

Hobune

06 Nov

Taastusravi ja igavus

– Toiduotsingud on kasulikud taastusravil ja ka nägemis- või kuulmislangusega koertele, kuna on rahustavamad kui interaktiivsed toitu jagavad mänguasjad. Otsimine võib rahustada kognitiivse düsfunktsiooniga koeri.
– Interaktiivsed toitu jagavad mänguasjad võivad parandada isu halbadel sööjatel ning aidata kaasa seedimisprotsessi normaalsele toimimisele kugistajatel, aeglustades söömisprotsessi.
– Taastusravil olevatel koertel on teatud piirangud keharaskuse kandmisel jäsemetele, mille korral ei pruugi sobida maast toidu otsimine. Sel juhul võiks tõsta söögialuse kõrgemale, et koera pea asend oleks naturaalne. Koera igavuse peletamiseks võib toitu peita kuhu iganes (karpidesse, kokku volditud rätiku, kongi või muu sisse) või laotada ruumi/aeda laiali.
– Igavuse peletamiseks võib koera ka hoopis masseerida ning kammida.

AT Magazine Autumn 2017
Pilt: google ee

koernuusib

29 Oct

Luumurrud hobustel

Donati ja kolleegid uurisid 1845 luumurdu, millest 52% olid saadud sadulas ning keskmise vanusega 10 a.
– 43% teadaoleva trauma põhjuseks oli teise hobuse löök. Peamine luumurru piirkond oli teine metakarpaalluu, kuid esines palju ka pea piirkonna (eelkõige lõualuu) traumasid.
– Ligi 40% murdudest tekkis karjamaal, s.o kolm korda rohkem kui tallis või väikses koplis.
– Metakarpaalluud on loodud taluma vertikaalsed jõude mitte lateraalseid. Seega on nad väga vastuvõtlikud murdudele.
Traumade seas oli palju ponisid ning islandi hobuseid. Ilmselt tingituna sellest, et neid peetakse gruppidena karjamaal.

Allikas: Most Riding Horse Fractures Result From Pasture Accidents (thehorse.com)
Pilt: google ee

perutavhobune

12 Oct

Hobuse treeninimne kummilintidega

Spetsiaalne kummilindi süsteem, mis kinnitati sadulateki külge, aitas tugevdada hobuste kehatüve lihaskonda. Kummilintide asetusega ümber kõhu ja reite stimuleeritakse ja tugevdatakse neid lihaseid, mida igapäevane treening tavaliselt ei mõjuta.

4-nädalases uuringus osales seitse ratsahobust. Kummilinte kasutati treeningu esimesel 30 min ning kolmel korral nädalas. Hinnati selja kolmedimensionaalset liikumist enne ja peale 4-nädalast treeningprogrammi. Uuringu lõpuks vähenesid hobuste seljalülide külg-ja rotatsioonisuunalised liikumised ehk suurenes dünaamiline selja stabiilsus.

Pfau et al (2017) Effect of a 4-week elastic resistance band training regimen on back kinematics in horses trotting in-hand and on the lunge.
Pildil equiband süsteem (equicoreconcepts.com)

Hobune kummilindiga

28 Sep

Tekiga või ilma? Klippida või mitte?

See on iga hobuse omaniku enda otsus.

Skandinaavias tehtud uuring näitas, et hobuste omanikud ei teadnud, mis tagapõhi on hobuste tekitamisel ja klippimisel. Pooled küsitletutest ei saanud aru hobuse termoregulatsioonist ehk hobuse reaktsioonist tekitamisele, klippimisele, soojuse hajuvusele ja treeningjärgsele jahtumisele.
– 97% Rootsi ja 96% Norra soojavereliste hobuste omanikest tekitasid oma hobuseid õues. Üldiselt tekitati Rootsis hobuseid 91% ning Norras 84% vastanutest.
– Tekke kasutati peamiselt vihma, külma või tuulise ilma korral, 10°C või madalama õhutemperatuuri korral.
– Viiendik vastanutest vastas ka, et üks põhjuseid tekitamiseks on hobuse puhtus.
– Soojavereliste hobuste klippimist kasutati Rootsis 67% ja Norras 35% ulatuses. Peamiselt oli tegu koolisõiduhobustega.

Teaduslikust taustast:
– Kuna tekitamine kohe pärast trenni aeglustab taastumist, on mõistlik oodata pool kuni tund aega, enne kui tekk selga ja hobune külma kätte välja saata.
– Klippimine aitab soojust hajutada, seega hobune, kes nö liiga kuumaks ei lähe, on võimeline paremaks soorituseks.
– Tekid on olulised hobuse halva keha konditsiooni, vihma-tuule-külma kombinatsioonide korral. Teki vajadus sõltub tõust, karvkatte kvaliteedist, vanusest/tervislikust seisundist, söötmisest ning hobuse kohanemisest!

Hartmann et al (2017) Management of horses with focus on blanketing and clipping practices reported by members of the Swedish and Norwegian equestrian community.
Pilt: erakogu

Tekiga hobune